Keeritsuss parasiteerib kõige- ja lihasööjate imetajate peensooles ja lihaskoes. Keeritsussi lemmikpaigad looma organismis on kohtades, kus lihased intensiivsemalt töötavad ja veri aktiivsemalt ringleb nagu vahelihas, keel, kaelalihased, oimulihased, söögitoru- ja hingamislihased.
Keeritsusse esineb sigadel, metssigadel, karudel, hobustel, rottidel ja raipesööjatel loomadel. Loomadel kulgeb tõbi valdavalt ilma kliiniliste nähtudeta, harva mõõduka lihasepõletiku tunnustega.
Inimene nakatub süües väheküpsetatud liha või muid lihatooteid. Inimesed põevad keeritsusstõbe intensiivse nakkuse korral raskel kujul ja diagnoositakse tavaliselt kliinilise pildi põhjal.
Toiduga satuvad seedetrakti kapseldunud vastsed. Maohappe toimel nende ümber olev kapsel laguneb ning vastsed tungivad peensooles limaskesta sisse.
Umbes nädala pärast hakkavad emasloomad produtseerima elavaid vastseid, mis tungivad läbi sooleseina ja lähevad vereringe kaudu vöötlihastesse.
Spiraaliks keerdunud vastsed kapselduvad lihaskiu sisse, kus nad püsivad aastaid eluvõimelistena, põhjustades haigusilminguid.
Oluline on reeglipärane ja hoolikas liha kontrollimine ning liha piisav termotöötlus.
Ussi vastsed surevad, kui liha külmutatakse alla -15°C vähemalt 20 ööpäeva või küpsetatakse vähemalt 77°C juures.
Hallimäe Loomakliinikus on avatud uus litsenseeritud labor ulukite lihast keeritsussi leidmiseks tehisseede meetodil.
Labor väljastab ametliku tõendi, mis võimaldab jahimeestel ulukiliha ametlikult turustada.
foto: koolielu.edu.ee
www.minuloomakliinik.ee